18.–20. septembril viibisime Pranglil, kus osalesime XI saarte noorte pärimuspäevadel.
Meie, Ruhnu kooli õpilased, käisime Prangli saarel 18. septembrist 20. septembrini saarte noorte pärimuspäevadel. Seal osalesid peale Ruhnu ja Prangli ka Saaremaa, Hiiumaa, Vormsi, Muhu ning Kihnu saarte koolid.
Esimesel päeval alustasime kell 7:00 sõitu laevaga Ruhnust Pärnusse. Kui olime kohale jõudnud, läksime bussile, et Tallinnasse saada. Sealt edasi tellisime takso, millega sõitsime Leppneeme sadamasse. Pidime sadamas poolteist tundi ootama, mis oli väga igav. Olime juba väsinud ning terve päev ringi sõitnud. Laev, mis Pranglile läks, sõitis ühe tunni.
Pranglile jõudes läksime kohe koos Muhu kooliga majutusse. Koht, kus ööbisime, oli väga maalähedane, seal ei olnud internetti. Majutuses saime asjad lahti pakkida ning pidime kohe rongkäigule minema. Vihma tõttu ei kandnud me rahvarõivaid, et need märjaks ei saaks. Ühine rongkäik sadamast kooli ja kooli õuel lipu heiskamine toimus läbi vihma ning õhtul, kui oli ühine söömine oli kõigil külm ja riided märjad. Meie õnneks saime majutuses asju kuivatada.
Rahvamajas oli rahulik õhtusöömaaeg ning tutvustati toite erinevatelt saartelt. Saime proovida erinevaid saiu ja leibu, maitsevõisid, mekkida Muhu hapendatud kartulipudru-magustoitu, kihnlaste verileiba ja Prangli “piirakat”. Viimane meenutas mulgiputru hautatud lihaga. Saime proovida ka leiba, mille sees olid pekitükid. Minu isiklikud lemmikud olid leivakuubikud, sest need olid magusad ning väga huvitava maitsega. Kui kõik olid ära söönud, vaatasime lühifilmi Pranglist. Nägime, kuidas kunagi Pranglil elati ja koolis käidi. Viimaks toimus ühine laulmine. Laulsime palju erinevaid laule, millest mõni oli juba tuttav. Väga mõnus õhtu oli.
Peamiselt toimusid kõik tegevused laupäeval 19. septembril. Esimene tegevus oli hommikune ekskursioon. Alustasime saarega tutvumist kirikus, seejärel läksime sügavamale metsa, et vaadata ainsat hiidrahnu saarel. Käisime vaatamas rannas olevat mälestusmärki laevale Eestirand, mis randus saarele 1941. a peale kahte pommitabamust. Pärast lõunasööki suitsutasime saare vanade kommete järgi kala. Peamiselt suitsutasime lesta. Seni kuni kala ahjus oli, saime meelde tuletada ja uuesti harjutada üle sõlmi, mida olime eelnevalt õppinud.
Õhtul toimus rahvamajas kontsert. Ruhnu kool esines teisena ning me esitasime kaks laulu: üks, mis oli kalameeste laul Ruhnust, ja teine, mis oli Ruhnu kohta tehtud regilaul meie endise õpetaja, Külli Uustali poolt.
Järgmisel päeval oli hüvastijätt, lipu langetamine ja laevaga tagasiminek. Tagasisõit osutus üllataval kombel üpris tormiseks ning paljudel oli paha, kuid mõned ka nautisid ja olid vaimustatud sellest, kuidas laev lainetest üle hüppab.
Õpetajate ühises koosolekulauas sündis ilus idee luua 2028. aasta üldlaulupeol osalemiseks väikesaarte mudilaskoor. Järgmised saarte noorte pärimuspäevad toimuvad Vormsil.
Leno: Oli väga lõbus, kuid oleks vahvam olnud, kui Ruhnust oleks rohkem noori osalenud. Jäin pärimuspäevadega rahule ning kindlasti tahan järgmisel aastal, gümnaasiumi kõrvalt, osaleda Ruhnu noortega pärimuspäevadel.
Ringo: Mulle jäid selle aasta pärimuspäevad hästi meelde ning nautisin üritusi, mis Pranglil toimusid. Pranglil olles nägin ka mõnda sarnasust Ruhnu saarega ja ma arvan, et kui võimalus tuleb, läheksin ma Pranglile veelkordki.
Marten: Kõige rohkem jäi mulle meelde merepääste töötuba, kus õppisime erinevaid sõlmi, et paati kinnitada sadamas olevate pollarite külge. Sooviksin, et kõik saarte koolid osaleksid ka tulenevatel üritustel, võib-olla ka mõni uus kool, ja et õpilased kindlasti osaleksid ka, isegi kui nad on kooli lõpetanud.
Suur tänu Prangli kohapealsetele korraldajatele ja meie vahvatele kaassaarlastele – tundsime end väga oodatuna ja hoituna!
Teksti autorid: Marten , Leno ja Ringo üheksandast klassist ning õpetaja Kristi
Ruhnu saart külastas Briti ajakirjanik Michael Cole.
Michael on Briti ajakirjanik ja poliitikateadur, kes kaitses oma doktorikraadi Tartu Ülikoolis. Ta külastas Ruhnut, kuna ta osales Ruhnu Rahu Residentuuris.
Esimesel kohtumisel temaga sain näiteks teada, et ta on töötanud ERRis kirjutaja ja intervjueerijana ning avaldanud palju artikleid. Meie esimesel kohtumisel küsisime üksteiselt küsimusi ja õppisime üksteist veidi paremini tundma. Minu esimene mulje oli, et Mike on tõesti lahke ja siiralt huvitatud sellest, kuidas elu Ruhnul käib.
Kuna ta töötas varem ülikoolis õppejõuna, andis ta meile mikrokraadi kursuse samas aines, mida ta ülikoolis õpetas: poliitika ja kultuur. Esimeses tunnis rääkisime popkultuurist ja poliitikast. Populaarkultuur on see, mida enamik inimesi praegu vaatab, kuulab ja millest nad räägivad. Seos poliitika ja populaarkultuuri vahel seisneb näiteks selles, et poliitikud mõjutavad inimesi sotsiaalmeedias, et jätta muljet, nagu nad sobiksid nende hulka ja, et panna inimesi nende poolt hääletama. Mõned näited populaarkultuurist, mida vaatasime ja arutasime, olid pühad, traditsioonilised toidud ja filmid. Esimese tunni jooksul oli meil ka väike grupiprojekt. See seisnes kolme Ukrainast pärit eseme analüüsimises. Need kolm eset olid särk, tetrapoodi kujuke ja paberkott. Sellest õppisin, kuidas esemeid analüüsida ning et lihtsatel esemetel võib olla sügavam poliitiline tähendus: näiteks kotil oli riidepoe veebiaadress, kus müüdi särke kirjadega Fight Like the Ukrainians, Independence või Produly Made in Ukraine.
Kolmandas tunnis analüüsisime laulu Für Oksana sõnu ja videot. Selle peamine mõte oli näidata, et eestlased ja venelased saavad omavahel läbi.
Neljandas tunnis rääkisime tänavakunstist ja poliitikast. Tänavakunst on visuaalne kunst, mis on loodud avalikes kohtades, näiteks bussipeatustes, kaupluste seintel või korterelamute seintel. Tänavakunst võib olla poliitiline, sest sellel võib olla sügavam tähendus. Näiteks Ukrainas on üks suur tänavakunstiteos, mis räägib sellest, kuidas väike tüdruk nimega Milana oli koos oma emaga poes, mida Venemaa pommitas, ning kuidas ema hoidis teda oma käte vahel, et teda kaitsta. Ema kahjuks hukkus selles sündmuses, kuid tüdruk jäi ellu, aga sai puude. Selle seinamaalingu kogu mõte on näidata, et Ukrainat pommitades seatakse ohtu ka näiteks 5-aastaste laste elud.
Tänavakunstiteos on poliitiline näiteks siis, kui see käsitleb otseselt selgeid teemasid nagu sõda või kodanikuõigused. Analüüsisime mitmeid tänavakunstiteoseid, näiteks Milana–t, Warrior sewing together the flag of Ukraine ja The Ugly Duckling. Tänavakunstil võib olla palju tähendusi. Nagu varem arutasime, on paljud seinamaalingud poliitilised, kuid mõned teevad seda lihtsalt lõbu pärast. Tänavakunsti analüüsides õppisin, et enamikul teostest on sügavam, sageli poliitiline tähendus.
Esimene kohtumine oli neljast minu lemmik, sest see aitas meil üksteist rohkem tundma õppida, selle asemel et võõrastena kohe töö kallale asuda. Nendest kohtumistest õppisin, et enamikul (ehkki mitte kõigil) tänavakunstiteostel on sügavam tähendus. Õppisin ka esemeid paremini analüüsima ja neist rääkima. Need teemad ei pannud mind teistmoodi mõtlema Eestist, selle poliitikast, kultuurist ega identiteedist, pigem aitasid mul neid paremini mõista.
Septembri neljandat nädalat tähistatakse Euroopa spordinädalana ning meie lõpetasime selle spordipäevaga. Ruhnu koolis toimus reedel ühine spordipäev, kus koolilapsed võtsid kampa ka lastehoiu ning päeva õnnestumisele aitasid kaasa koolitöötajad-lapsevanemad.
Alustasime, nagu spordipäevale kohane, rivi- ja korraharjutustega. Seejärel tegime õpetaja Käroli ja lastehoiu laste juhendamisel soojenduseks erinevaid loomaliikumisi.
Vihmasadu proovis küll meie plaane muuta, aga panime ilmastikukindlamad riided selga ja läksime õue. Kahes võistkonnas läbisime matkamängu raja ning panime proovile nii oma orienteerumisoskused, liikumisoskuse, nuputamise kui ka pildistamisoskuse. Kaheksas kontrollpunktis ootasid erinevad ülesanded, kus tuli kord kiiremini liikuda, kord täpsemalt sihtida ja kord hoopis pead kasutada.
Kui vihmasest õuest lõpuks tuppa tagasi jõudsime, jätkus päev Ringo juhendamisel lehvitamisega. Päev oli nii tore ja tegus, et koolist ei tahtnud lõpuks keegi ära minna.
10. septembril külastas meie kooli vilistlane Dmitri Veski, kes rääkis õpilastele ja õpetajatele ajast saarel, kui tema siin koolis käis. Näiteks seletas ta meile, kuidas õpilased pidid vahetundides sooja saamiseks koolis ringi jooksma, kuna sel ajal ei olnud hoones korralikku küttesüsteemi. Mõnikord istus kogu koolipere koos ahju ees, et sooja saada.
Dmitri rääkis meile veel mitmeid huvitavaid lugusid, näiteks, kuidas ta ehitas sõbraga lõbu pärast parve, et parvetama minna ja pärast ehitasid nad koos ka parvele teise korruse peale, millelt vettehüppeid teha. Jutu käigus mainis ta ka seda, et ta oli proovinud angaari lähedal ehitada lennukit, kuid õnneks see ei tõusnud õhku.
Kui Dmitri meie koolis käis, siis praeguse katamaraani asemel liikus Ruhnu ja Kuressaare vahel väike paat, millega nad sõitsid Saaremaale mitmeid tunde kauem kui tänapäeval.
Saime tänu külalisele rohkem teada, mida inimesed kunagi koolis kui ka vabal ajal tegid ning milline nende igapäeva elu välja nägi – neil oli kindlasti rohkem põnevaid ja naljakamaid seikluseid kui meil!
Täna külastas meie kooli vilistlane Iti, kes kaasas meid üle-euroopalisse harrastusteaduse programmi ECHO. Programmi raames uuritakse Euroopa muldade seisundit.
Kogusime mullaproove, et määrata neis mikroorganismide ja raskmetallide sisaldust. Lisaks määrasime ise mulla pH ja lõimise ning loendasime vihmausse. Meie õunapuuaias leidsime 30 × 30 cm suuruselt alalt lausa 29 vihmaussi!
