Nädalataguseks õpetajate päevaks oli 9. klass õpetaja Mareti juhendamisel ette valmistanud ühe erilise päeva. Hommik algas Ringo küpsetatud pannkookidega, mis andsid energiat eesootavateks tegevusteks.
Õpetajate ja õpilaste ühiseks kunstitunniks häälestuti tundekaartidega ja nende joonistamisega, seejärel joonistati üksteisest portreesid.
Õpetaja Kristi juhendamisel valmistati ühiselt kuivdeodoranti. Seejärel liiguti õue, kus pandi proovile nii õpetajate kuulmine kui ka ellujäämisoskused. Liiguti pimesi hääle järgi ja prooviti edukalt miiniväli ületada.
Ajusid ragistasime Leno läbi viidud Kuldvillakus, kus pidi vastama õpetajate, õpilaste ja Ruhnu kooli kohta käivatele küsimustele.
Loomulikult said 9. klassi õpilased õpetajaametit ka päriselt katsetada ja seda Laureenile tunde andes. Õpetajate õpetamise võtsid enda peale Ringo ja Marten, kes õpetasid meile malemängu. Söögivahetunni järel valmistasid noored ette takistusraja, kus pidi tööle panema kõik lihased ja meeled. Vihma tõttu koliti takistusrada sisetingimustesse ning see läbis kahte korrust. Rada tuli läbida kinniseotult, suletud silmade või lisavahenditega. Õpetaja Kristeli hüppenööri käsitlemise oskus oli Leno jaoks märkimisväärselt positiivne üllatus.
Ringo tagasiside õpetajate päevale: ‘’Ma ei tea, kas see on kokkusattumus või mitte, aga õpetajaamet on nii raske, et peale söögivahetundi oli vaja minul koju magama minna.’’
Leno tagasiside õpetajate päevale: ‘’Õpetaja olla oli väga tore ja lihtne!’’
Üks päev, mitu rolli ja palju uusi teadmisi – aitäh!
1. oktoobril tähistasime ka meie koolis rahvusvahelist muusikapäeva. Muusikapäeva tähistatakse üle maailma alates 1975. aastast, mil UNESCO kuulutas 1. oktoobri muusika tähtsust väärtustavaks päevaks. Muusika aitab ühendada inimesi, olenemata vanusest, keelest või kultuurist ja just seda tahtsime ka meie meeles pidada.
Muusikapäeva korraldas õpetaja Kristi, kes oli meile ette valmistanud terve hulga toredaid tegevusi. Proovisime, kui hästi suudame helisid kuulata, ära tunda ja nende järgi tegutseda. Mängisime erinevaid helidel põhinevaid mänge ning avastasime, kui palju põnevat võib peituda ka täiesti tavalistes helides.
Saarel oli külas ka Siim Rikker, kes võttis lõõtsa kätte ja mängis reilendrit, mille saatel saime üheskoos tantsida. Seejärel mängisime kõik laulumängu “Kui sul tuju hea” ning pika vahetunni lõpetasime ühiselt hea tujuga.
Peale pärimuspäevi jõudsime omadega Soomaale, kus saime proovida, kuidas kanuud juhtida ja jõega ühes rütmis kulgeda. Matka juhendas tark ja humoorikas matkajuht Mehis Born, kelle julgustavate sõnade abil said kanuud punktist A punkti B toimetatud.
Õppisime, kuidas kanuu tüürimine käib, kuidas aerutamine omavahel koostööd nõuab ja kuidas rahulikul jõel oma liikumist ning ümbrust tähele panna.
Matka algul oli Laureen õpetajate Käroli ja Mareti paadis, kuid üsna pea selgus, et see paat ei vastanud päris tema standarditele. Nii võttis Laureen keset jõge julguse kokku ja kolis ümber matkajuhi ja koolijuhi kanuusse. Kolmandat kanuud juhtisid Ringo ja Marten.
Sõidu ajal saime nautida mõnusalt rahulikku jõge, ilusat Soomaa loodust ja loomulikult ka linde, keda vee pealt oli eriti tore märgata. Vahepeal oli aega rahulikult kulgeda ja ümbrust nautida ning vahepeal tuli tõsisemalt aerude kallale asuda.
Kuigi kõige suurem hirm oli alguses vette kukkumine ja märjaks saamine, siis võib julgelt öelda, et matk oli äärmiselt edukas – kõik kanuud jäid õiget pidi. Isegi kui Pärnumaal sadas ümberringi kõva vihma ja Soomaalt Pärnusse tagasi sõites autode kojamehed täisvõimsusel töötama pidid jäime meie kõik kuivaks.
Aitäh Mehis Bornile vahva matka eest ja Maretile korralduse eest!
Meie koolis käis külas Raplast pärit laulja ja helilooja Sten-Olle Moldau.
Laureen meenutab: “Ta tutvustas meile oma muusikat ja näitas muusikavideoga koos laulu „Kevade“. Seejärel tegime koos temaga koos muusikat. Igaüks ütles ühe sõna ning Sten Olle salvestas need arvutisse ja tegi selle muusikaks. Näiteks ütles Ringo „tulge“ ja Marten „sööma“. Seejärel pani Sten Olle meie öeldud sõnadest arvutis kokku muusika. Kõiki neid hääli sai teha erinevateks helideks, sai näiteks olla robotihäälega, kosmosehäälega või muude naljakate häältega. Ja ta ise oli ka hästi naljakas”
9ndikud ootavad Sten-Ollet väga uuesti külla.
Oli väga huvitav näha, kuidas tavalistest sõnadest ja häältest saab arvuti abil päris muusikapala teha.
18.–20. septembril viibisime Pranglil, kus osalesime XI saarte noorte pärimuspäevadel.
Meie, Ruhnu kooli õpilased, käisime Prangli saarel 18. septembrist 20. septembrini saarte noorte pärimuspäevadel. Seal osalesid peale Ruhnu ja Prangli ka Saaremaa, Hiiumaa, Vormsi, Muhu ning Kihnu saarte koolid.
Esimesel päeval alustasime kell 7:00 sõitu laevaga Ruhnust Pärnusse. Kui olime kohale jõudnud, läksime bussile, et Tallinnasse saada. Sealt edasi tellisime takso, millega sõitsime Leppneeme sadamasse. Pidime sadamas poolteist tundi ootama, mis oli väga igav. Olime juba väsinud ning terve päev ringi sõitnud. Laev, mis Pranglile läks, sõitis ühe tunni.
Pranglile jõudes läksime kohe koos Muhu kooliga majutusse. Koht, kus ööbisime, oli väga maalähedane, seal ei olnud internetti. Majutuses saime asjad lahti pakkida ning pidime kohe rongkäigule minema. Vihma tõttu ei kandnud me rahvarõivaid, et need märjaks ei saaks. Ühine rongkäik sadamast kooli ja kooli õuel lipu heiskamine toimus läbi vihma ning õhtul, kui oli ühine söömine oli kõigil külm ja riided märjad. Meie õnneks saime majutuses asju kuivatada.
Rahvamajas oli rahulik õhtusöömaaeg ning tutvustati toite erinevatelt saartelt. Saime proovida erinevaid saiu ja leibu, maitsevõisid, mekkida Muhu hapendatud kartulipudru-magustoitu, kihnlaste verileiba ja Prangli “piirakat”. Viimane meenutas mulgiputru hautatud lihaga. Saime proovida ka leiba, mille sees olid pekitükid. Minu isiklikud lemmikud olid leivakuubikud, sest need olid magusad ning väga huvitava maitsega. Kui kõik olid ära söönud, vaatasime lühifilmi Pranglist. Nägime, kuidas kunagi Pranglil elati ja koolis käidi. Viimaks toimus ühine laulmine. Laulsime palju erinevaid laule, millest mõni oli juba tuttav. Väga mõnus õhtu oli.
Peamiselt toimusid kõik tegevused laupäeval 19. septembril. Esimene tegevus oli hommikune ekskursioon. Alustasime saarega tutvumist kirikus, seejärel läksime sügavamale metsa, et vaadata ainsat hiidrahnu saarel. Käisime vaatamas rannas olevat mälestusmärki laevale Eestirand, mis randus saarele 1941. a peale kahte pommitabamust. Pärast lõunasööki suitsutasime saare vanade kommete järgi kala. Peamiselt suitsutasime lesta. Seni kuni kala ahjus oli, saime meelde tuletada ja uuesti harjutada üle sõlmi, mida olime eelnevalt õppinud.
Õhtul toimus rahvamajas kontsert. Ruhnu kool esines teisena ning me esitasime kaks laulu: üks, mis oli kalameeste laul Ruhnust, ja teine, mis oli Ruhnu kohta tehtud regilaul meie endise õpetaja, Külli Uustali poolt.
Järgmisel päeval oli hüvastijätt, lipu langetamine ja laevaga tagasiminek. Tagasisõit osutus üllataval kombel üpris tormiseks ning paljudel oli paha, kuid mõned ka nautisid ja olid vaimustatud sellest, kuidas laev lainetest üle hüppab.
Õpetajate ühises koosolekulauas sündis ilus idee luua 2028. aasta üldlaulupeol osalemiseks väikesaarte mudilaskoor. Järgmised saarte noorte pärimuspäevad toimuvad Vormsil.
Leno: Oli väga lõbus, kuid oleks vahvam olnud, kui Ruhnust oleks rohkem noori osalenud. Jäin pärimuspäevadega rahule ning kindlasti tahan järgmisel aastal, gümnaasiumi kõrvalt, osaleda Ruhnu noortega pärimuspäevadel.
Ringo: Mulle jäid selle aasta pärimuspäevad hästi meelde ning nautisin üritusi, mis Pranglil toimusid. Pranglil olles nägin ka mõnda sarnasust Ruhnu saarega ja ma arvan, et kui võimalus tuleb, läheksin ma Pranglile veelkordki.
Marten: Kõige rohkem jäi mulle meelde merepääste töötuba, kus õppisime erinevaid sõlmi, et paati kinnitada sadamas olevate pollarite külge. Sooviksin, et kõik saarte koolid osaleksid ka tulenevatel üritustel, võib-olla ka mõni uus kool, ja et õpilased kindlasti osaleksid ka, isegi kui nad on kooli lõpetanud.
Suur tänu Prangli kohapealsetele korraldajatele ja meie vahvatele kaassaarlastele – tundsime end väga oodatuna ja hoituna!
Teksti autorid: Marten , Leno ja Ringo üheksandast klassist ning õpetaja Kristi
